Üsna vilets tunne on , kui hommikul silmad lahti löön ja taipan,et inimesed on mu olemasolu unustanud. Ma pole kindel, mis põhjusel ma end iga päev voodist välja sunnin tulema. Küll ma selle kunagi välja nuputan , ma luban seda iseendale. :)
mul on kahju, et ma olen selline ensekeskne tühikargja.
No comments:
Post a Comment