unetu + miks teeme ilusate mälestuste unustamise nii kergeks.

igatsen oma kuldkiharaid. shallow as fck.

Alati ilmuvad ilmutused kõige absurdsematel  kella aegadel,  milles pole tegelikult  midagi imelikku või veidrat, vaid see ongi normaalne ja ootuspärane. See pole midagi uut, mis mulle nüüd koitis, aga see on tähtis osa, sellest, et saaksin edasi funktsioneerida.  Olen liiga kaua arvanud, et pean unustuma teatud sündmused või hetked või lootused, mis mind kuidagi alt vedasid,kuid olid samas nii ilusad, kibemagusad. Reaalsuses on see, et kõik hetked on olulised. Ka hirm,argus,vead ja õudus on osa minu elust, miks ma peaksin neid kuhugi aju tolmusesse nurka suruma.
Üks tark naine(Meg Cabot) on öelnud, et julgus pole hirmu puudumine, vaid pigem otsus, et midagi on tähtsam kui hirm. Ühesõnaga see kõik siin on rohkem  laiali  kui maailm, aga tahan öelda, et tuleb endaga rahu luua ja endale tunnistada,et jah ma olin idioot ükskord kümme minutit tagasi, aga see on minevik ja las minevik jääda minevikuks, sest keegi meist ei saa eile teha seda, mida me soovime teha täna. Nii, et pangem tänane maksma, sest tulevik on väärt rohkem kui minevik.

Mul  on kodus kõrvaklappide surnuaed. Kurvad muusikata õhtud.