Friday, November 25, 2011

tundus kuidagi sobivalt ebanormaalne pilt, mida sellele postitusele lisada

ja ja ja ma kirjutan siia üli kähku midagi, sest ma tahan magama minna ja kell on juba 23:52
polegi nagu väga kaua aega nii kaua üleval olnud. mitte et see oleks hilja nende ööloomade jaoks, keda siit interneti avarustest ikka leida võib. mul on bedtime  kell üheksa ja ma isegi ei tee nalja. täitsa tõsiselt mõtlen seda.
tartus pole midagi teha ja siis ma magan.  tegelikult tartus on kindlasti väga palju teha, aga mina ei korralda endale mingi tegevust . ühesõnaga saate aru küll ma arvan. tegelikult pole ma tartus üldse hetkel.
kodus.  kodus. kodus. kodus.
kodus on nii hea olla ja seda on raske enne mõista kui pole kaua aega kodust eemal olnud
nagu nad ütlevad there is no place like home.
aga muidu olen ülimalt mõttetu isik,  väga väga väga väga igav inimene nagu uskumatu, et üks inimene saab olla nii igav nagu mina.
uskumatu.
tahan lund ja talve ja ja ja olla igavesti kodus. vähemalt hetkel on selline meeleolu.
ma kõlan nii meeleheitlikult aga tegelikult pole asi üldse nii. vist.

Saturday, November 12, 2011

istun siin ja näen välja nagu mingi wannabe mustlane, mis see peaks tähendama you may ask.. well it´s me to know and you to figure out. täiega meeldib kõiki eesti keele reegleid eirata, kui mu eesti keele õpetaja seda näeks, siis ta saaks südame rabanduse vist cause obviously  olen kirjaoskamatu peaaegu. igastahes igastahes on sitaks igav ja ja ja ma tahaks olla pretty as f*ck but no can do .  mis ma öelda tahtsingi, tegelikult mitte midagi, aga ma ütlen siiski  koolist on täiega  kopp ees.  nagu okse okse okse okse  sellesmõttes, et ma olen laisk ja hui ma viitsin teha esitlust või õppida pähe infii meriski ja punapea vardi kohta like what the efffffffff
ma tean tegelt et on hulleimaidki kodutöid aga noh  mulle meeldib vinguda, sest draama on ikka põnevam kui ma kirjutaksin siia näiteks, et elu on nii ilus nagu päikeseloojang ja kõik on niiiiiiiiiii roosamanna ja ma armastan ennast. omg kui ma pärast tuleksin tagasi ja loeksin seda, siis ma ise juba mõtlesin et mis mul viga  oli kui ma kirjutasin seda, et kas ma olin mingi ainete mõju all or what.
sest obvs pole minu moodi see at all.
jah  jah ma ei taha teada mitu  kirjaviga või grammatika viga ma olen siin teinud, kuid samas see häirib mind kui ma kirjutan nagu viieaastane 
ma ei tea kas keegi saab aru mu jauramisest midagi. mul hakkab juba piinlik. aga oh well, no pain, no game , right???
igastahes ma lõpetan oma jauramise, mis tuli nii meeletult pikk, et sellest peaks teile üksikutele eksikülalistele, kes siia satuvad, piisama.

on suur tõenäosus et siia ei ilmu enam kaua aega enam midagi, sest mu mõistus ei haara sellist konseptsiooni nagu regulaarne postitamine

adios