piusa karjäär, juuni 2012

hetkeline rahu

võrumaa, juuni 2012

Järjekordselt olen reostanud internetis olevat vaba ruumi ulmeliselt iseka ja negatiivse mölaga. Ilmselgelt on selline halamine ülimalt ebavajalik. Inimestel pole vaja kuulata minu "probleeme", neil on endal ka omad mured. Kõik me oleme  kahjuks isekad , tahame peale suruda teistele oma probleeme ja ei suuda tihti teiste omi kuulata. Mul, ehk ka inimestel üldiselt, peaks häbi olema. Isekus on tõesti kole. Ühesõnaga nägemiseni mingiks ajaks, need mõtteavaldused siin on üsna kohutavad.

Võime näidata nõrkust on suurim tugevus.

Kallis evolutsioon, (jumal,allah,buddah või millesse iganes keegi uskuda soovib), mis kuradima protsesesside käigus sa täpselt arvasid, et oleks mõistlik luua/lasta rakudel  arendada selline  võimas organ nagu inimaju. Hetkedel, mil mu mõtted vaikselt kuid väga sihikindlat söövad tükk tüki haaval mind seestpoolt, sooviksin maapõhja vanduda kõik inimlikud funktsioonid ja eelised. Mu ilusad ideed ja illusioonid on järsku, ilma et ise arugi saaksin, muudetud ulmelisteks õudusunägudeks. Inimene olla on nii imeline, aga mõnikord sooviksin lihtsalt  olla kivi mererannal, puu metsas või ehk hoopis vihm pilvedes. :)

juuli 2011.

Päike paistab säravalt, aga toas on pime.  Ning kardinaid ei oska eest tõmmata keegi. Teadmine on olemas, aga käed ei funktsioneeri.

Frusteerivad on pettekujutlemad, kus arvan, et maailmas olen vaid mina ja kõik tiirleb minu ümber nagu karusell. Uimane sellisest peadpööritavast kogemusest, mõistan lõpuks, et ma pole kõikvõimas ja,et on suuremaid konspetsioone ning  tähtsamaid eluvorme ja loodusjõude  kui mina. Tahan nii väga pinnale tõusta ja tahan, et mõistaksin kui tühised on need nartsissistlikud ideed ja mõtted, mis keerlevad mu teadvuses. Tegelikult olen sellise arusaamani juba jõudnud, aga mu mõistus on nii jäärapäine ja iseseisev, et ta ikka surub minu teadvusse seda, mida heaks arvab. Ma ei taha olla isekas ega nahaalne, soovin vaid inimesi õnnelikuks teha ja näha naeratusi nende suil ja rõõmu nende silmades. Tahan levitada positiivsust ilma, et ootaksin midagi vastu. Kui keegi mõtleb välja, kuidas teha inimesi õnnelikuks ilma ise seda tabamata, siis mõjutage mind telepaatiliselt, sest välja öelduna kaotaks selline teadmine oma mõtte.

Jääb mõistatuseks, kuidas või miks olen teinud sellise vaimse taandarengu. Võib-olla on taandareng liiga karm sõna, aga on toimunud silmnähtav muutus minu kirjutamisstiilis. Ausalt öeldes häirib see mind rohkem kui peaks. Tunnen, et kirjutan liiga otsekoheselt ja mul tekib selline irratsionaalne hirm, et annan liigselt informatsiooni, mida annab kurjalt ära kasutada. Pole võimeline taastama oma varasemat "intelligentsi". Ma ei tohiks  ehk sellise muutuse vastu nii aktiivselt võidelda. Võib-olla siis loksub kõik ise paika.

Maailm on ilus ja elu on hea tegelikult, aga ükski minu ajurakk ei suuda ära mõistada, miks tunnen ikka veel hinges mingit imeliku tühjust ja tasakaalutust. Tunnen end nagu mälumängus, kus minu ülesandeks on ära arvata, mis on puudu/valesti. 

Lind on puurist vabaks lastud. Ära kärbi ta tiibu, las ta lendab kaugel, kõrgele, päikesesse. Ära püüa  teda, ta on vaba hing.

viha enda vastu.

Selline tunne on,et kõik oleksid nagu eelmüügist piletid minu elu vaatama ära ostnud, aga siis viimasel hetkel tulemata jätnud.

07.06

Nägin täna bussijaamas lonkavat tuvi, ning olen jätkuvalt natuke rivist väljas, enda süü läbi muidugi. Pole vahet kui väga ma sooviks süüdistada teisi, et ei peaks iseendale peeglist vastu vaatama, siis taipan, et üritades oma süüd kellegi teise kaela veeretada on täiesti rumal. Kuidas ma suutsin sellise kauni p*sa endale kokku keerata? Sellest teemast pole mõtet rääkidagi. Mul võib olla ka tuhat ja üks nõrkusehetke see ei tähenda, et kõik oleks veel läbi. Miski pole enne läbi, kui mina seda ütlen. Palun ärge saage sellest lausest valesti aru, mõtlesin selle all põhiliselt, et kõik on võimalik, kui väga tahta. Ausõna kui poleks teatud sihte/unistusi ja, mis kõige tähtsam inimesi minu elus, siis oleksin ammu juba vaimuhaiglas, ilma naljata.  Küll kõik läheb veel hästi.  Tehke asju õigel ajal, inimesed. Soovitan soojalt. :)

Mul pole säravaid talente,ega uskumatult lummavat iseloomu, ma kohe kindlasti pole nüüdisaegne Aphrodite. Saan õnneks/kahjuks olla  vaid mina ise ja loota, et enamuse ajast pääsevad mõjule vaid mu positiivsed küljed.  Ja kui kellegi jaoks ei piisa sellest, siis mis ma ikka teha saan. Igalühel on oma arvamus, nii see maailm töötabki, arvamuste najal.  Peidetud sõnum, kes teab, see teab.Võib-olla keegi ei tea. 

Hetkel olen natuke emotsioonaalset tasakaalutu. Lihtsalt mitu sündmust/hetke korraga on kõik ühel ja samal momendil võimust võtnud minu üle. Tunnen end nagu võistlushobune traavimas millegi poole, ning mu ainsaks eesmärgiks oleks nagu vaid esimesena finišeerida.  Siin ma olen, üritan kõigest väest teatud rahu eneses leida. Kurb on see fakt, et mida rohkem rahvamassi minu ümber on, seda rohkem üksi ma ennast tunnen. Rahvamassi all mõtlen pigem neid persoone, kes igapäevaselt sulle vastu tulevad, kuid kes arvatavasti jäävad su alateadvuses identiteedituks. Kahjuks kõik inimesed ei saa mu alateadvusele tundmatuks jääda ja ma ei teagi täpselt nüüd , kas nutta või naerda. Kui see tulev nädal edukalt möödub, siis suudan vähemalt ühe osaga oma elust ühele poole saada. Siis võime kõik võta klaasi uue alguse terviseks, sest ma tean, et see tuleb, millisena täpselt, seda on raske öelda. Jäägem positiivseks! :)

kell näitab liiga hilist aega selleks, et siia midagigi arukat kirjutada. 

ps! kui juba raiskate oma väärtuslikku aega selle pildi vaatamisele, siis soovitan soojalt sellele vajutada.

Esimene juuni.

Ma pole  isegi suuteline verbaliseerima seda kergendustunnet, mis mind valdab hetkel . Ulmeliselt hea on olla, kui ei pea enam muretsema asjade pärast, mille jaoks  tegelikult  pole ühtegi ratsionaalset põhjust.  Peaks tegelikult lõpetama viivitamise ja tegema midagi kasulikku ka.  See oli praegu märguanne iseendale, et aeg on lõunauinakut teha. Ilma häbita tunnistan, et magan päeval, sest öösel  und ei tule .  Ma tean, mida te ehk mõtlete. „Oled sa mõelnud, et äkki need kaks asja on omavahel seotud?“  või „ Midagi  kasulikkumat pole teha oma ajaga, kui maha magada see?“  Vastuseks ütleksin , et öösel tuleb kõik mu inspirisatsioon ja unetu olen ka, ning   päeval magades lahendan ma unes matmemaatilisi  enda probleeme ja kunagi ei või teada äkki  avastan  just mina unes vähirahvi. Vot siis, sellised toredad õigustused  minu poolt. Ilusat esimese suvekuu algust teile.  Ärge muretsege  asjade pärast, mida te kontrollida ei suuda. Elu läheb edasi ja asjad lahenevad ka ilma liigse muretsemiseta. Olge ilusad ja head! J