Mõtlen mõnikord, et kas keegi suvaline  mõtleb minust, sest ise leian end mõtlemast sellistest inimestest, kes ei oskaks arvatagi, et nad on vahel harva osa minu ajutööst. Ise ka imestan kui palju inimesi keerleb mu teadvuses ja alateadvuses. Olen unes näinud nii palju erinevaid inimesi,et  nende kokku lugemini oleks võimatu. Aju on nii müstiline organ, täpselt nagu udu - nähtavus on nullilähedane, aga seal taga on paljugi peidus.

Nagu mets hommiku udus

vaatad otsa oma tühjal tumedal pilgul.

Mõnikord suudab mu blond pea ikka täiesti absurdseid ja rumalaid lauseid ja mõtteid genereerida, aga vähemalt on endal lõbus.