Päike teeb mind õnnelikuks ja ma olin peaaegu unustanud,et see üldse eksisteerib. Nii hea on nahaalselt päikesest eńergiat ammutada. Kõige geniaalsem mõte on muidugi sellise kevad kuumusega kampsuniga kooli minna. Pole üldse kuum, mitte üldse. Ei ole , EIIIII EIIIII. Ära vaidle! Kui nüüd kellegil peaks küsimus tekkima,et kas ma räägin iseendaga. Siis ma pean kurbusega tõdema, et JAH. Eriti nagu oma nähtamatu sõbraga küll ei räägi. Üldse on hea tõdeda,et kevad on käes. Lihtsalt tore on vaadata, kuidas inimesed koertega jalutavad, ei näe enam välja nagu kubujussidest muumid ja, kuidas igasugused karvalised ja sulelised oma kondid päikese kätte veavad. Jah ma olengi täna üks suur klišee. Vana uudis. Kui keegi pole veel märganud on see terve blogi üks jamps ja jauramine. See tõsiasi ei takista mind aga mölisemast. Miks peaks ?
Ohnoes, kuidas ma küll nii teemast välja läksin. Häbi mul olgu , saba mul tulgu. Okei aitab sellest offtopicust. Ühesõnaga on vinku küll,et kevad käes on, aga arvatasti jään siiski igatsema seda imelise puhtuse illusiooni ja hoolimatut rahutust, mida lumi endaga kaasa tõi. Pori on ka sada korda nõme. Täna oli mu laua all juba liivakarjäär. Unusta alati vahetusjalanõud koju kui sul on plaanis oma laua alla uut Sahara kõrbe luua. Peaks vist päikeseprillid ka välja otsima, liigne silmade kissitamine tekitab peavalu ja kui nii edasi näeb digimuutun ma varstu asiaadiks. Mitte,et mul nende vastu midagi oleks, lihtsalt olen uhkusega üks eestlasest töll.
No comments:
Post a Comment