Kevad südames.

Täna töllerdasime Liisiga mööda ilma ringi. Kõndisime kuskil metsa  vahelisel teel  ja järsku koitis mulle ,et võiks metsa minna,  lilli korjama.  Kahjuks hiigaslik lumehang takistas mind ning mina oma brilliantse mõistusega arvasin, et suurepärane mõte oleks sellest üle hüppata. Katse lennata hangest üle nagu  üks kõrgushüpaja ennemuiste  ebaõnnestus ja ma maandusin kõhuli lumme. Liisi pidi end segi naerma. Pärast ma ahistasin Liisit  ja tundsin rõõmu oma taaskohtumisest digikaameraga.  Liisi on hea modell, on valmis tuhat korda üles ja alla hüppama, samal ajal kui  mu mõistuselegi ei jõua kohale,et ma peaks nupule vajutama. Muidu sumpasime lumes, tegime äriplaani ja olime niisama totakad.