Sunday, August 29, 2010
Tunnen, et mu telefon on nagu peegel mu ellu. Ükskõik kui absurdselt see ka ei kõlaks. Mu must mitte enam väga läikiv telliskivi, mida saaks arvatasti akna sisse viskamiseks kasutada on tuhat korda maha kukkunud, aga sellest hoolimata terveks jäänud. Täpselt nagu mu mobiil on pudenenud mitmeks tükiks, on ka minu mõistus, süda ja hing olnud laiali pilutatud segadus. Alati on, aga olnud võimalik mind ja ka telefoni tervikuks liita ja tagasi kokku panna nagu puslet. Isegi ükski tükk pole puudu. Võib-olla tõesti ei näe mu telefon enam kõige parem välja, ja ehk pole ma just kõige tasakaalukam inimene, aga nagu ütlevad dagö - püüa pilvi, sa ulutadud nendeni laulusõnad : "Mu vead ongi ju need ideed, mis kannavad."Asjad meie ümber jutustavad meist palju rohkem, kui me eales arvatagi oskame.
Saturday, August 21, 2010
Monday, August 16, 2010
Saturday, August 14, 2010
Mu mõistuse geograafiline kaart.
On lausa ebamaiselt kole, kui üritan meenutada ilusaid hetki, aga midagi ei meenu . Aju oleks nagu kartuliputru või muud jama täis ,mille tõttu on täiesti võimatu oma väheseid allesolevaid ajurakke liigutada ja kuskilt unustuse sopist mälupilte välja rebida. Igasugused elu sõjakoledused virvendavad ilma pingutusteta mu silme ees nagu oleks see olnud alles eile, mil ma tormasin ringi nagu elektrijänes ja asfaldiga kohtudes pisaraid valasin. See polnud kindlasti mu elu kõige koledam moment, aga ma ei hakka jagama siin oma tõelist nutulaulu. Ausalt öeldes, kui keegi küsiks, mis oli su elu kõige hirmuhäratavam või jubedam kogemus, siis ma ei saaks anda ühest vastust. Veel keerulisem oleks vastata, millisel hetkel ma kõige õnnelikum olin. Mõnikord ma tunnen, et isegi kui õnn mulle taevast kaela sajaks ja ma sellega vastu pead saaks, et isegi siis ma ei saaks aru, et vot see ongi õnn.
Friday, August 13, 2010
Subscribe to:
Posts (Atom)


