Sunday, August 29, 2010
Tunnen, et mu telefon on nagu peegel mu ellu. Ükskõik kui absurdselt see ka ei kõlaks. Mu must mitte enam väga läikiv telliskivi, mida saaks arvatasti akna sisse viskamiseks kasutada on tuhat korda maha kukkunud, aga sellest hoolimata terveks jäänud. Täpselt nagu mu mobiil on pudenenud mitmeks tükiks, on ka minu mõistus, süda ja hing olnud laiali pilutatud segadus. Alati on, aga olnud võimalik mind ja ka telefoni tervikuks liita ja tagasi kokku panna nagu puslet. Isegi ükski tükk pole puudu. Võib-olla tõesti ei näe mu telefon enam kõige parem välja, ja ehk pole ma just kõige tasakaalukam inimene, aga nagu ütlevad dagö - püüa pilvi, sa ulutadud nendeni laulusõnad : "Mu vead ongi ju need ideed, mis kannavad."Asjad meie ümber jutustavad meist palju rohkem, kui me eales arvatagi oskame.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment