Me elu on me elu ainus mõte.

Me elu on me elu ainus mõte.

See pulss, mis verd me vaikimisse taob.

Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke.

Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob.



Näo teeme, et me leekidest ei hooli,

mis kuiva säsi õgivad me seest.

Kord kukud kokku oma kõval toolil.

Sa tead, ei päästa miski selle eest.



Kord kukud kokku, seestpoolt õõnsaks söödud,

sa tead. Kuid praegu vaikid sellest veel.

Üks puudutus. Üks lõhn, üks hääl, mis möödub.

Ja hirm ja võlu, kui sus katkeb keel.



-Doris Kareva (on geniaalne)

Ma igatsen vihma ja mu blogi on hunnik möla.

Elu on nagu tõkkejooks. Ning meie otsustame, kas me hüppame takistustest üle või roomame  alt läbi. Ja kui te arvate, et keegi vaevub hüppama siis..Ossa, te olete naiivsemad kui ma arvasin. Miks hüppata , miks vaeva näha , kui saab  roomata.  Muidugi saab alandlikult maas püherdades mustaks ,aga keda see  takistanud on. Mitte kedagi! Ühel  hetkel me aga ei saa enam maas aeleda ja peame püsti tõusma ja hüppama ja kukkuma. Kukkuda on valus aga vähemalt siis, kui jaksame jälle püsti tõusta,teame,et miski ei saa meid takistada. Me võime kukkuda lugematuid kordi ja kunagi me ei jaksa enam  sirgelt seista. Siis ongi me elutee läbi ja me oleme palju tõkkeid maha jooksund ja osad neist püsti jätnud. Ning üksgi rada pole samasugune.  Ja kui me vaatame tagasi, siis saame rahuolevalt naeratada ja  mõelda,et läks nagu läks  ja tuleb, mis tuleb. Olgu see siis kasvõi lõpp.

Pilt, mis ei lähe teemaga üldse kokku vaid on lihtsalt üks tore mälestusekild.

Riisipäts.

Täna oli .. ma ei teagi.. oli änks päev väikeste eranditega. Hmm näiteks kunsti tunnis me kaklesime, mis muusikat kuulata. Küll on ikka raske kui nii palju erinevate muusikaeelistustega jorsse ühes klassis töllerdavad. Me vist ei kuulanudki ühtegi laulu lõpuni, sest kõigil oli iga fcking kord midagi kobiseda. Lõpuks ma nahaalselt kuulasin  seal oma mussi. Sesssssssssssst et mina-meie kooli valitseja-saan alati oma tahtmise.Bahaha. Ei tegelikult on nii ,et  rüperaali omanik olin seekord mina. Omanikul on alati rohkem võimu. See on loodusseadus. Peab olema ja kui ei ole siis alates nüüdsest on.  Järgmisena  nzm inspireerisin inimesi ja minust joonistati pilt. Muusa nagu ma olen. Tegelikult pole mul õrna aimugi , kust  inimesed selliseid idiootseid ideid saavad.  Mis veel , mis veel ,pelmeen. Ahjaa, täna ma suutsin ka oma autokooli  kooliteooria eksamil läbi kukkuda. Mismõttes nagu, mismõttes. Tobedad seadused. Miks ma pean seda sada üks kord tegema. Niigi suure vaevaga sain esimene kord läbi ja nüüd  jaura veel sellega.  Lõin oma pea ka ära oma läbikukkumise auks, vuhuu.  Lõpetuseks ütleksin ,et ma tegin enne kaerapätse. See nõudis suurt vaeva, higi ja pisaraid.  Ja nüüd ma lihtsalt kirjutan, et viilida  oma ühiskonna arutluse kirjutamisest, sest mul tõesti puudub tahtmine ja viitsimine mingit arutlust ja analüüsi paberile panna. Vabandused, vabandused!  Aga loll on see, kes vabandust ei leia.
Elis on preili Riisipäts, tal tagaaias riisikasvatus. Kuigi ta eitab seda fakti. Ärge uskuge teda, küll mina juba tean , mida räägin. Oma silm on kuningas, kui ei usu, eks sa mine ja tšeki järgi.  I dare you to.  
Dasvidanja!

Kardan vaadata ja näha , kardan kuulata ja kuulda, kardan karjuda ja  teha häält. Tahan, et kõik oleks nagu vaakum. Liikumatu tühjus. Valge paber. Vaikus.

Sõbrapäeva mõjutusel jätan siia ühe sõnumi. Ei, ma ei taha ilusat sõbrapäeva soovida. Sest sõbrapäev on päev nagu iga teinegi. Kes on üldse sõber? Vaevalt seda mõistet kuhugi piiridesse saab suruda. Niisiis aitäh kõigile ,kes on suutnud mind kui maailma suurimat vingujat ja mossitamise maailmameistrit südamest naerama ajada. Aitäh kõigile, kes on mind välja kannatanud. Lihtsalt aitäh! Olge vinkud edasi , ükskõik, mis ka ei juhtuks. Meh loves you! (:

(film+skän+mina= viltune "loodusõnnetus", but who cares.)

Ma tahan kelgutama minna. Olen täiesti kindel ,et miljon meetrit lund sadas just selleks maha, et variant a) et ma saaks teistele närvidele käia ja neid minuga kelgutama tulema sundida (ebaõnnestunult) ; b) et teised saaksid vinguda kui nõme, kole ja vastik talv on, hoolimata sellest, et eelmisel aastal samal ajal kirusid ja vingusid ja kummardasid "lumejumalat" ,et lumi tuleks maha ; c) mu jutt makes no sense ja ma totaalselt jahun siin, ning kedagi isegi ei koti, kas see lumi on maas või mitte.
Adios, this is it, beibi!