Sunday, May 20, 2012
Jalad on külmad ja olen magmatusest endale soetanud permanentse padjanäo. Hetked kunstilisest enesekriisist ja teatud fragmendid mu mõttemaailmast on sassis nagu segasumasuvila. Üldine emotsioon on aga, üsna ülevoolavalt positiivne ja aitab tühistada neid ajutusi "nõrkuse" hetki. Pole vahepeal oma seisukohta muutnud ja siiski arvan, et posiitivsel mõtlemisel on uskumatult maagiline võim, kes ei usu proovige järgi. Tundub, et minu puhul aitas, täiesti 100% garantiid ei saa anda muidugi, sest siin maailmas pole midagi absoluutselt muutumatut ja parem ongi. Muutus on edasiviiv jõud ja areng. Suundun nüüd unede maailma, kus alateadvus ehk mu sassis aju arhiivi ise ära korrastab.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment