On natuke ahastav mõelda kõigilie neile sõnadele, fraasidele, lausetele, mis ütlemata jäävad. Ma ei tea, kas need muudaksid midagi, kas päike säraks eredamalt või lehed lehviksid tuules uhkemalt. Ehk ongi parem vaikida. Olla hästi tasa ja oodata, et keegi teine esimesena suu avaks. Lausuks midagi, mida argpükslikkus ja hirm mind takistavad ütlemast. See kõik, eelnev tekst, pole tegelikult oluline. Mulle ehk on. Tunnen mõnikord, et mu mured on tühised, tähtsusetud, isekad. Keegi ei tohiks endale illusioone luua. Illusioonid on vaid pettekujutlemad. Need on me endi loodud osavad manipulatsioonid ja mõistusemängud.
Õues lõhnab veel magusamalt ja veel joovastavamalt. Lihtsalt taevalik.
No comments:
Post a Comment