Wednesday, May 5, 2010

Inspiratsioon tabab mind vahel  keset ööd, seekord just enne magama minekut.
Hoiatus! Pärast lugemist konsulteerige arsti või apteekriga, sest see on naeruväärne loomepuhang .

Ostuhull

Tuhat valget silma  vahtisid mul otsa,
tuhat valget jalga trampisid mul otsas,
tuhat valget kõrva kuulasid, kas kostab,
tuhat valget suud vastasid küll ostab

Kätega

Nägin, kuidas kaevasid auku,
kätega
nägin, kuidas kraapisid pinda,
kätega
nägin, kuidas pildusid mulda,
kätega,
nägin, kuidas matsid end,
käteta

Eestimaine

Sinised  su taevad,
veel sinisemad tuules hüüdvad vaevad,
miks naerad,
miks kaebad,
keegi ei kuule sind,
mu eestimaine pääsulind.

Taju

Ei paku meelehärmi see valu,
ei masenda või kurvaks tee see piin,
ei tunne mingit maru,
mind polegi vist üldse siin.

Ei valu, piin ega maru
vaid armastus
ja selle kibemagus taju.

Nagu ma maisin need sündisid sel ajal , kui ma  teooretiliselt pidin magama. Sundisin end umbes viis korda  pead padjalt tõstma,et tuld põlema panna. Tundsin vajudust neid oma süsteemist välja rebida. Jah, ma tean, et need on kõige totakamad  üllitised, mida keegi eales näinud on. Ma tean, et kõiki luule reegleid sai eiratud. Ei mingit värsimõõtu, ega korraliku riimi, ei mingit rütmi ega jambi ega trohheust.

No comments:

Post a Comment