Uitmõte.

Ma tahaks naerada maailma naeruväärusse üle, kui rumalad on teised, kui rumal olen mina. Aga see oleks ebaviisakas , kohatu, reeglitevastane. Reeglid piiravad meid, ahistavad. Kuid miks inimesed üldse järgivad reegleid pedantse täpsusega ? Nad kardvad olla erinevad , nad kardavad teha vigu, sest on mugav alluda ja ise mitte mõelda. Muidugi on reeglid välja mõeldud põhjusega ja oleks parem nii endale kui teistele kui neist kinni peetaks. Aga mõned piirangud, reeglid, käsud lihtsalt on mõeldud rikkumiseks, need on tühised , mõttetud . Milleks takistada end elamast, milleks olla korralik teiste nimel, milleks alluda mingitele tobedatele reeglitele. Elu on elamiseks. Elatakse ainult üks kord, parem siis juba kahetsada tegusid mis tegemata jäid , kui tegusid, mis tehti. Patran küll siin palju , kuid ma ise pole nii elanud, oleks vist aeg. Oleks aeg olla mina ise , oleks aeg unustada teiste nõudmised ja elada vaid enda rõõmuks.