.

Sunniviisiliselt pean preaegu seda kasti oma mölaga täitma ,sest mu orjapidaja Elis Lambiaju sunnib mind. Ühesõnaga(tõlge : järgneb lõpmatu lausete joru), täna ma suutsin oma erakorsete saavtuste nimekirja veel midagi lisada. Nimelt olen ma väga andekas ja ütlemata osav asjade lammutamises. Tänu oma loomulikule talendile ning hiilgavale mõistusele, suutsin ma ära lõhkuda oma digika. Lihtsalt vapustav. Tormilist aplausi paluks! Aga millegi pärast ei tunne ma, sellest metall vidinast puudust ka. Täiesti ulme! Mina, kui suurim terrorist, kes ahistas oma kaameraga kõikvõimalike semude kategooriasse kuuluvaid persoone ja terroriseeris sellega igal vabal sekundil ringi, ei tunne sooja ega külma, selle hävingust. See tõestab,et elus pole kõige tähtsamad asjad , mida me omame, vaid inimesed meie ümber. Oligi parem,et midagi mu elus purunes, sest alati kui midagi hävib , sünnib ka midagi uut. Võib-olla nüüd ma saan aru, et maailmas on ka muud peale tobedate esmete pimestava lummuse.