Mul võttis kaua aega mõistmiseks, et õnn ei ole igavene. Tundub nagu täiesti algeline teadmine, aga kas ikka on? Kui õnn olekse igavene, kestev, ööpäevaringe, siis poleks see enam õnn vaid rutiin. Õnn on imetabane just sellepärast, et on nii harva esinev nähtus. Tõsi küll, mõne inimese elus annab ta ennast märku sagedamini kui teiste omas, aga see selleks. Seda enam tuleks ilusaid  hetki nautida täiel rinnal, sest keegi meist ei tea, millal need hetked end uuesti näole annavad. Arvan, et mõned maailmakodanikud on õnnetud vaid sellepärast, et nad ei tunne õnne ära või lihtsalt ei oska seda nautida. Kurb. Loodan, et sina, kes sa  seda loed,  oled selle oskuse siiski omandanud.

Ma ei tarbi internetti, inernet tarbib mind.

Olen emotsionaalne masohhist. Näen iseennast seismas ühe ja sama pimeda kuristiku äärel. Eksimatult iga kord lükkan end ise,täiesti vabatahtlikult, igavesti kestvasse põhjatusse aukku. See on lihtsalt nii hüpnotiseerivalt imeline, aga pole mõeldud minu silma sarvkestal virvendama ega minu ajukäärudes eksisteerima. Masendav,sest pole vist midagi, mida sooviksin rohkem kui olla ise see kuristik.

Mõni hetk on nii ilus, et see on värdjalt rõhuv ja kannatamatult piinarikkas.

unetu + miks teeme ilusate mälestuste unustamise nii kergeks.

igatsen oma kuldkiharaid. shallow as fck.

Alati ilmuvad ilmutused kõige absurdsematel  kella aegadel,  milles pole tegelikult  midagi imelikku või veidrat, vaid see ongi normaalne ja ootuspärane. See pole midagi uut, mis mulle nüüd koitis, aga see on tähtis osa, sellest, et saaksin edasi funktsioneerida.  Olen liiga kaua arvanud, et pean unustuma teatud sündmused või hetked või lootused, mis mind kuidagi alt vedasid,kuid olid samas nii ilusad, kibemagusad. Reaalsuses on see, et kõik hetked on olulised. Ka hirm,argus,vead ja õudus on osa minu elust, miks ma peaksin neid kuhugi aju tolmusesse nurka suruma.
Üks tark naine(Meg Cabot) on öelnud, et julgus pole hirmu puudumine, vaid pigem otsus, et midagi on tähtsam kui hirm. Ühesõnaga see kõik siin on rohkem  laiali  kui maailm, aga tahan öelda, et tuleb endaga rahu luua ja endale tunnistada,et jah ma olin idioot ükskord kümme minutit tagasi, aga see on minevik ja las minevik jääda minevikuks, sest keegi meist ei saa eile teha seda, mida me soovime teha täna. Nii, et pangem tänane maksma, sest tulevik on väärt rohkem kui minevik.

Mul  on kodus kõrvaklappide surnuaed. Kurvad muusikata õhtud.