Sa oled nagu kõrvetavast kuumusest tekkinud viirastus, nagu ebamaine illusioon, nagu müstiline udu. Nii ebareaalne, aga samas kuskil siiski eksisteeriv. Kas alateadvuses või siis reaalsuses. Nii uskumatult ilus,aga samas nii kauge ja käega katsumatu.

Kevad sümpatiseerib mulle väga. Soe  päike  sulatab jääd mu südamest, heidab valgust pimedusele, mis talvel nii masendav oli. Külm tuul puhub ära mõned rumalad kinnisideed, millest mitte mingit kasu polnud, pigem kahju. Lõpuks ometi saab oma viis kampsunit ja seitse salli kapi nurka visata ja vabamalt hingata ja liikuda. Linnud tulevad oma soojalt paradiisimaalt tagasi ja kõik lõhnab nii hästi.  

Tere, preili Elis. Ma ikka veel unistan ükssarvikutest ja riisikasvatustest. Siiamaani komistan ja koperdan nagu purjus jänes, kui sind tsiteerida. Vahepeal pikemaks ei ole kasvanud ja inimesed arvatavasti ikka veel arvavad, et ma olen mingi kuri kääbik, kes üritab nende kulda varastada.. Ikka oled sina minu lemmik ahistamisobjekt, kelle jaoks mul alati on umbes kuuskümmend viis võimalikult ebanormaalselt hüüdnime olemas. Siiamaani olen valmis sinu põrandal jõu ja ilu numbreid sooritama.   See on sulle mu Väike My, kes muumimaja taga kanepit kasvatab ja seda haisuloomale müüb. Sest olegem ausad , kust muidu haisuloom  oma geniaalsed ideed  saab kui mitte pilvede alt. Over and out! :)

Purjus olles levib lollus nagu kulutuli.

Mõnikord korjan oma "klaasist" südame tükke põrandalt üles, mitte just kõige meeliülendavam tegevus.

Mõnikord ma tahan, et ma ei mäletaks mõnda inimest. Mitte sellepärast, et nad halvad oleksid või oleksid mulle mingeid ebameeldivusi põhjustanud. Ei. Vaid sellepärast, et nad nii  imelised illusioonid on. Illusioonid, sest ma täpselt ei teagi, kes nad on. Teatud info ja ulme kokku segatud- just nii ma loon inimestest arvamusi ja need tunduvad kuidagi liiga head, et tõsi olla. Tahaks võta kõik mälestused, mis on kahjuks kõik kaunid ja need põlema panna ja vaadata, kuidas see lõke pillub värvilisi sädemeid ja kuidas see kõik vaid tuhaks ja suitsuks põleb. Ning minu mälu arhiivis on vaid ämblikuvõrgud ja tolmurullid.

Kõik need kole ilusad kinnisideed tahaksin saata kuhugi kõrbesse surema või vihma kätte ligunema.