tundus kuidagi sobivalt ebanormaalne pilt, mida sellele postitusele lisada

ja ja ja ma kirjutan siia üli kähku midagi, sest ma tahan magama minna ja kell on juba 23:52
polegi nagu väga kaua aega nii kaua üleval olnud. mitte et see oleks hilja nende ööloomade jaoks, keda siit interneti avarustest ikka leida võib. mul on bedtime  kell üheksa ja ma isegi ei tee nalja. täitsa tõsiselt mõtlen seda.
tartus pole midagi teha ja siis ma magan.  tegelikult tartus on kindlasti väga palju teha, aga mina ei korralda endale mingi tegevust . ühesõnaga saate aru küll ma arvan. tegelikult pole ma tartus üldse hetkel.
kodus.  kodus. kodus. kodus.
kodus on nii hea olla ja seda on raske enne mõista kui pole kaua aega kodust eemal olnud
nagu nad ütlevad there is no place like home.
aga muidu olen ülimalt mõttetu isik,  väga väga väga väga igav inimene nagu uskumatu, et üks inimene saab olla nii igav nagu mina.
uskumatu.
tahan lund ja talve ja ja ja olla igavesti kodus. vähemalt hetkel on selline meeleolu.
ma kõlan nii meeleheitlikult aga tegelikult pole asi üldse nii. vist.

istun siin ja näen välja nagu mingi wannabe mustlane, mis see peaks tähendama you may ask.. well it´s me to know and you to figure out. täiega meeldib kõiki eesti keele reegleid eirata, kui mu eesti keele õpetaja seda näeks, siis ta saaks südame rabanduse vist cause obviously  olen kirjaoskamatu peaaegu. igastahes igastahes on sitaks igav ja ja ja ma tahaks olla pretty as f*ck but no can do .  mis ma öelda tahtsingi, tegelikult mitte midagi, aga ma ütlen siiski  koolist on täiega  kopp ees.  nagu okse okse okse okse  sellesmõttes, et ma olen laisk ja hui ma viitsin teha esitlust või õppida pähe infii meriski ja punapea vardi kohta like what the efffffffff
ma tean tegelt et on hulleimaidki kodutöid aga noh  mulle meeldib vinguda, sest draama on ikka põnevam kui ma kirjutaksin siia näiteks, et elu on nii ilus nagu päikeseloojang ja kõik on niiiiiiiiiii roosamanna ja ma armastan ennast. omg kui ma pärast tuleksin tagasi ja loeksin seda, siis ma ise juba mõtlesin et mis mul viga  oli kui ma kirjutasin seda, et kas ma olin mingi ainete mõju all or what.
sest obvs pole minu moodi see at all.
jah  jah ma ei taha teada mitu  kirjaviga või grammatika viga ma olen siin teinud, kuid samas see häirib mind kui ma kirjutan nagu viieaastane 
ma ei tea kas keegi saab aru mu jauramisest midagi. mul hakkab juba piinlik. aga oh well, no pain, no game , right???
igastahes ma lõpetan oma jauramise, mis tuli nii meeletult pikk, et sellest peaks teile üksikutele eksikülalistele, kes siia satuvad, piisama.

on suur tõenäosus et siia ei ilmu enam kaua aega enam midagi, sest mu mõistus ei haara sellist konseptsiooni nagu regulaarne postitamine

adios

Mu  postkast on reaalselt 107% täis. Nii juhtub, kui käid seda umbes aastas kolm korda vaatamas.
Igastahes tegelikult on mul tuhat asja vaja teha veel. Kõige suurem prioriteet on hetkel korteri otsimine, aga see ei taha edeneda kuidagi, sest olgem ausad olen üks väga kannatamatu ja laisk tüdruk. Arvastavasti mu laiskus maksab mulle kätte veel kunagi ja oktoobris lähen põõsa alla magama, nii et, kui te näete mingit blondi pead kuskil Tartu põõsaste vahelt paistmas, siis üsna suure tõenäosusega olen see mina. 





Ps!Ärge väga tõsiselt võtke seda postitust.

Ja seal sa lähed kullatolmus ja tulede säras.

Hetkel on selline tunne, et kõik läheb veel hästi. Selline tunne nagu õnn varitseks kuskil nurga taga ja ootaks õiget momenti, millal sealt välja hüppata ja öelda : "Siin ma olen, võta või jäta." Vahel kaldun arvama, et mul on probleeme õnne äratundmisega, aga nüüd arvan, et seekord ei laseks  ma enam seda sõrmede vahelt ära libiseda, sest elu on ilus, tuleb lihsalt neid ilusaid hetki tähele panna. Mitte kõndida pea maas ja vaadata, kuidas asfalt sulab.

Oeh, pole väga väga kaua juba kirjutanud siia midagi. Suvi saab  varsti läbi  kui masendav, aga samas it´s all good in the hood, sest hetkel päike paistab ehk saab veel d-vitamiini ammutada ja mida iganes. Oh kurja, ma ei suuda ühtegi huvitavat lauset moodustada pool kümme hommikul sellise jubeda padjanäoga.  Liiga kaua öösel üleval olemine genereerib lolle ideid. Nägemist. Kunagi ehk olen suuteline midagi põnevamat siia tekitama. Seni aga vaadake seda kergelt ebanormaalselt pilti, mille blogger ümber keeras, kuigi keegi teda ei palunud. Jerk. Avastasin, et see kergelt ebanormaalne pilt oli  väga ebanormaalne ja sellepärast olete sunnitud nüüd vaatama mu imelisi punaseid triipe, mis on ammu juba kadunud, sest ka nendega nägin ma välja kergelt ebanormaalne.

suvaline mõtsa pilt