Kellegi kütkes olla pole kuigi lõbus, alguses olin küll pimestatud, sellest ilust ja kõik oli nii imeline. Kuid, kui see algne lummus hajus, siis on kuidagi nii tühi olla ja tahaks tagasi seda tunnet, aga kõik, mida olen hetkel võimeline tundma on tühjus ja mingi imelik monotoonsus. Roosa udu on kadunud ja kogu see hall maailm tungib mu ajju välgukiirusel ja nüüd pean mõtlema, kuidas sellest hallist kogust lahti saada. Ta varjutab tervet mu elu ja ma ei oska enam midagi tunda. Muidu on elu siiski üsna kütkestav, aga raske on kuidagi seda taas haarata kõigi oma meeltega.
No comments:
Post a Comment