Elu on habras, kordumatu ja imeline, ning kui elu on meid järjekordselt maha peksnud nagu paduvihm kolletava viljapõllu, siis tuleb tõusta tuhast nagu fööniks, pea püsti ja süda rinnus. Mitte keegi ega mitte miski ei tohiks meid takistada elamast nii, nagu me ise tahame. Ma ei ütle, et eirake kõiki reegleid, seadusi ja kohustusi, mis teie õlule langevad, vaid elage tasakaalus ja kuulake ennekõige oma mõistuse ja südamehäält. Teiste jaoks pole vaja elada, neil on oma elu ja ausalt öeldes on neil arvatasti üsna ükskõik, mis järjekorras te hommikuti oma riideid selga panete. Elage enda jaoks, järgige enda unistusi ja ambitsioone, sest keegi meist ei taha elule tagasi vaadata ja mõelda, et mis oleks kui...
No comments:
Post a Comment