Mõte.

Ma tahaksin siia kirjutada midagi, aga ma ei saa. Sest,ma kardan,et keegi loeb ja saab liiga palju teada. Igastahes on keeruline mõelda, mõelda liiga palju, sest ehk asjad polegi nii nagu mina arvan. Kuid ma ei saa seda kunagi teada ka. See on võimatu, see mu mõte. Tobe ja naeruväärne mõttevälgatus. Lollakas kinnisidee,mis ei taha kuhugile kaduda, aga mina tahan ,et see kaoks. Tahtmisest on vähe kasu. See kaob korraks ja naaseb. Naaseb nii vaikselt, et ma ei saa enne arugi kui see on tagasi. Mind ei huvita kui segane see tekst on, selles mõte ongi,et keegi aru ei saaks. Palun, mine ära, ma ei vaja selliseid mälu sööbivaid mõtteid enda aju. See võtab liiga palju ruumi. On aeg uutele mõtetele ruumi teha. Sinu aeg on läbi, peab olema. Hüvasti sa väike tobe mõte!

Zxcxvvcbvn

Ma tunnen iga päevaga,et sügis on aina lähemal ja lähemal. Õues on pimedamaks jäänud ja see lollakas koolimaja vahiks mind nagu eriliselt ahne pilguga. Nagu irvitaks mu üle,et ma pean varsti jälle tagasi minema.
Kõik tore on nagu juba ära olnud ja enam ei saa midagi muuta. Oli nii lõbus või igav kui oli ja nii jääbki. Tean,et kooli alguseni on veel loetud päevad, tunnid,sekundid ja ,et on veel aega midagi ära teha ning mitte siin vinguda. Aga ma tean ,et midagi nagunii ei juhtu. See on alati nii kui ma ootan ,et midagi põnevat juhtuks. Ootamisest on muidugi vähe kasu , aga isegi kui ma üritan kaasa aidata ei kuku midagi välja aga elus ei õnnestugi asjad kunagi nii nagu me loodame. Mitte kunagi! Midagi läheb ikkagi valesti või õigesti. Cmon ma vajan äktsionit enne kui see kaua oodatud brainfck pihta hakkab!